Mai 9.-10, 2014
Soov Aachenit külastada kummitas ammu: oli see linn ju tuntud üsna vanast ajast, tuntud ka prantsuspärase nimega Aix-en-Chapelle, suuresti kui Karl Suure kuningaks kroonimise koht.
Aacheni põhilised vaatamisväärsused on katedraal, aarete kamber, raekoda, kuumaveeallikad, 16.–19. saj. olustikulist mööblit ja lauanõusid eksponeeriv Couveni muuseum, ajalehemuuseum. Raekeldris teadsime olevat väga hea restorani. Hotell oli südalinnast nii umbes 2 km e 3 bussipeatuse kaugusel. Marssisime jala, et tutvuda ümbruskonnaga. Hotelli vastas oli türklaste kiosk, mõnikümmend meetrit edasi hiinlaste söögi kaasavõtukoht, Tai massaažituba, ja peagi jõudsime Elisenbrunneni e kuumaveeallikate juurde. Kunagise spaa asemel seisis sammastega katusealune, seinal mädamuna haisust vett purskav kraan, Elisabethi büst; hoone ees samuti väikesed purskkaevud.
Elisenbrunnen e Elise purskkaev oli eriti tuntud 19. sajandil, nimetatud Baieri kuninga Maximilian I tütre printsess Elisabeth Ludovika e lühidalt Elise järgi (hilisema Austria keisrinna Elisabethi e Sisi tädi). 1823. a abiellus ta tulevase Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm IV-ga ning Aacheni linnavalitsus talle purskkaevu (ehitus lõpetati 4 a hiljem); selle esine väljak kannab Friedrich Wilhelmi nime. 1822–1827. a ehitati purskkaevu juurde arhitektide Johann Peter Cremeri ja Karl Friedrich Schinkeli projekti järgi klassikalises stiilis hoone. Vasakus servas oli spaa ja restoran, paremal pool spaa külastajate puhkeruum ja piljardisaal. Hoone purustati 1943. a õhurünnaku ajal, 1948-1953. a taastati. 2009. a kujundasid maastikuarhitektid hoonetaguse pargi.
Elisenbrunneni sammashoone.
Kraan kuumaveeallika veega, juures silt, mis hoiatab, et see ei ole joogivesi.
Elisabeth Ludovika e Elise büst sammashoone seinal (ogade või traatide tähendus ei selgunud).
Kuumaveeallikad olid teada juba roomlastele, samuti Karl Suurele, ning neid kasutati kuumavee vannideks. Aacheni termid said uuemal ajal kuulsaks 17. sajandil. Vett kasutati reuma, põletike, nahahaiguste, elundite kahjustuste, mürgituste, süüfilise, astma, vaimse kurnatuse jm raviks. 18.–19. sajandil oli linnas peale termide hulganisti hotelle, tantsusaale, kasiinosid ja teisi lõbustuskohti. Terme külastasid Peeter Suur, Friedrich Händel, Rootsi kuningas Gustav III ja Napoleoni abikaasa Josephine jt kuulsused. Vees mitte ainult ei kümmeldud, vaid seda ka joodi suurtes kogustes, kuni 20 l päevas. Väävline vesi tegi kergesti kõhu lahti. Vee temperatuur on kuni 50 kraadi. Tänapäeval Aachenis enam ravilat ei ole, küll aga on see lähedal Burtscheidis, kus vesi on veelgi kuumem, kuni 70 kraadi. Aachenis avati spaa Carolus Thermen 2001. aastal.
Järgmiseks käisime Karl Suure aaretekambris.
Aarded, mis tavaliselt on katedraali all katakombides või spetsiaalses kambris või krüptis, olid katedraali lähedal asuvas selleks 1995. a spetsiaalselt ehitatud hoones. Ekspositsioon on mahukas ja hinnaline, võrreldav Inglismaa kroonijuveelidega Toweris või isegi veel uhkem. Esemete turvamine eraldi hoones on kindlasti märksa lihtsam.
Sõja alguses viidi algul Karl Suurega seotud ja kõik muud Aacheni, Suermondt-Museumi ja piiskopkonna aarded Bückenburgi lossi. Et aga sinna ei saanud paigutada suuri esemeid, koostas 1941. a Himmler tähtsate ja vähemtähtsate aarete nimekirja. Tähtsad aarded viidi Albrechtsburgi lossi Meissen/Sachsenis, vähemtähtsad müüriti Aacheni katedraali lääne tiiva lõuna torni. Septembris 1944 toodi tähtsamad suured aarded tagasi Reinimaale Siegeni linna mahajäetud kaevanduse tunnelisse. Samasse peideti ka Beethoveni originaalnoodid, Kölni St Maria kiriku rooma-aegsed puust portaalid ja Reini muuseumide väärtuslikumad säilikud. Samasse varjus 5000 elanikku – linn oli tähtis raudteesõlm ja liitlased pommitasid seda tugevasti.
1945. a lihavõtte esmaspäeval suundus Siegenisse Aacheni katedraali piiskopi korraldusel noor kuraator Erich Stephany koos ameeriklase kapten Hancockiga, kes vastutas kunstiväärtuste kaitsmise eest. Kuraatori ülesanne oli kontrollida, kas kõik on kahjustusteta säilinud. 7. mail 1945 läks kuraator uuesti Siegenisse, seekord sooviga aarded Aachenisse tagastada, ent asjaajamine viibis Saksamaa kapituleerumise pärast. Hancock oli vahepeal aarded viinud Marburgi. Pärast läbirääkimisi ja sõjaväe bürokraatia takistuste ületamist laadis ta 25. mail väärtusliku koorma veoautosse ja tõi tagasi Aachenisse.
1995. aastal ehitati aarete jaoks eraldi hoone, mis ei ole kuigi kaugel katedraalist. Väljapanek jaguneb teemade järgi: Karl Suur, kroonimised, liturgia, palverännud, katedraal ja muutuvad näitused.
Nuga, raud, anglosaksi või skandinaavia päritolu, 8. sajand. Noatupp, nahk, 10.-11. saj.
Nuga öeldakse olevat kuulunud Karl Suurele. Noatupele on kirjutatud „Byrhtsige mec fecid“ („minu tegi Byrhtsige“). Noa kohal on sõjasarv (vt pilt allpool), legendi järgi samuti Karl Suure oma – tema elevandi kihvast tehtud –, analüüsi põhjal aga hilisem, umbes aastast 1000. Selliseid sõjasarvi kasutati hiljem kloostrites, arvatavasti ka Aachenis, päevase palveaja kuulutamiseks.
Sõjasarv. Elevandiluu, umbes aastast 1000.
Karl Suure büst. Puu, kullatud hõbe, pärast 1349. a.
Büsti annetas katedraalile 1349. a arvatavasti Karl IV, kui ta pärast Bonnis kroonimist krooniti ka Aachenis. Büsti kanti kroonitava kuninga poole, kui ta sisenes katedraali. See viitas, et kroonitav kuningas on Karl Suure järglane. Kuju ei ole tehtud Karl Suure järgi, selle tugevad ja esile tõstetud näojooned on stiilis, millisena taheti 13. sajandil näidata Prantsuse kuningaid; büst on tolleaegne kuninga ideaalkujutis. Kuju on tahutud puust ning kullatud ja hõbetatud. Kroonil on ehtsad antiiksed vääriskivid.
Karl Suure käsi. Kullatud hõbe, 1491. a.
19. saj. leiti Aachenis Karl Suure altari puituksest ürik, milles oli kirjas, et Prantsuse kuningas Louis XI oli lubanud teha Karl Suure käest kuldreliikvia. Louis XI ettepanekul on Karl Suurt austatud tema surmapäeval 28. jaanuaril kõigi Prantsuse kuningate esiisana. Altari pilt on allpool katedraali piltide hulgas.
Lothari rist. Kuld, kullatud hõbe, vääriskivid. Umbes aastast 1000.
Keskel on Rooma keiser Augustuse portree, vertikaalsel osal allpool on vääriskivi Lothari portreega, selle ümber tekst „XPE ADIVVA HLOTARIUM REG“ (Kristus aita kuningas Lotharit). Risti tagaküljel on ristilöödud Kristuse kujutis. Rist väljendab kuningas Otto III ideed, et Rooma impeerium on taas sündinud. Roomale viitab keiser Augustuse kujutis, ristilöödud Kristus aga kristlikule valitsejale.
Proserpina sarkofaag. Rooma, III saj., marmor.
Karl Suur tõi sarkofaagi Itaaliast Aachenisse. Võimalik, et pärast surma 28. jaan. 814 asetati Karl Suure säilmed sellesse sarkofaagi, kui ta aga 1165. a kanoniseeriti, pandi jäänused praegu katedraalis asuvasse kuldsesse sarkofaagi. Prantsuse okupatsiooni ajal 1794. a viidi sarkofaag Pariisi, ent 1815. a toodi tagasi Aachenisse.
Aacheni katedraali altar.
Karl Suure kuldne altar on taamal risti kõrval vasakul, see on tammepuust, kaunistuseks kullatud hõbe, vääriskivid. Altari ehitus lõpetati 1215. a, kui kuningas Friedrich II Hochenstaufen lõi sellesse oma kroonimistseremoonial viimase naela. Sellest peale on altaris Karl Suure säilmed. Karl Suure kanoniseeris 1165. a keiser Friedrich I Barbarossa. Altar sümboliseerib Püha Rooma keisririiki. Selle kohal on madonna kuju, süles alasti Kristus, kuju on päikest kujutava pärja raamis. Autor Jan van Steffeswert (Jan Bieldesnider), 1524. Esiplaanil on Pala d’Oro (antepedium), mis koosneb 17st kullast reljeefist, aastast 1020.
Reliikviate hoiukoht, nn feretrum e kabel, kullatud hõbe, vääriskivid, pärlid. 14. saj. keskpaik. Arvatavasti Karl IV tellitud töö.Kullatud kabel seisab lõvikujulistel jalgadel.
Kolmetorniline reliikviate hoiukoht. Kullatud hõbe, vääriskivid, 1370–1390.
Apostli antependium. Kullatud hõbe, kuldplaadid. Katedraali altari kaunistus koos Pala d’Oroga, praegu ei ole katedraalis, vaid on aarete kambris. 1481. a.
Kolmeosaline altarimaal. Õlimaal tammepuul. 1515-1520.
Armulaualeiva-astja. Kullatud hõbe. 1520.
Armulaua peekrid, Ungari, 16. sajand, kullatud hõbe, vääriskivid.
Elevandiluust raamatukaaned, 9. sajand; hõberaam 14. sajandist.
Kullast ja vääriskividega raamatukaas, keskmine osa elevandiluust. 1020. a. Karolingi evangeeliumi esikaas.
Hõbedast raamatukaas, keskmine osa elevandiluust. 10. sajand. Kuni 1870. a. kasutati Karolingi evangeeliumi tagakaanena.
Madonna lapsega. Ungari, enne 1367. a. Tempera puidul, hõbeplaat, kullatud, vääriskivid.
Madonna lapsega. Ungari, enne 1367. a, tempera puidul, hõbeplaat, kullatud, vääriskivid. 19. sajandil tugevasti restaureeritud.
Neitsi Maarja kroonimine. Ungari, enne 1367. a. tempera puidul, hõbeplaat, kullatud, vääriskivid.
Simeoni reliikvia. Kullatud hõbe, pärlid ja vääriskivid. 1330-1340, vaas reliikviaga on 12. sajandist. Neitsi Maarjal on käes tuvid, pühak Simeon ulatab talle Jeesuslapse. Altaril on plaadid, ühel neist on kujutatud Neitsi Maarja koos Jeesuslapse ja Karl Suurega.
Troonitud Madonna, 14. saj. algus. Tammepuu.
Seisev Madonna, 1320.
Neitsi Maarja elu. Maalitud tammepuule, 1485.
Yorki hertsoginna Margareti kingitud kroon, 1461.a. Kullatud hõbe, pärlid, vääriskivid.
Neitsi Maarja Jeesuslapsega. Osaliselt kullatud hõbe, vääriskivid. 1280.
Madonna Jeesuslapse ja annetajaga. Hõbe, osaliselt kullatud. 1350-1360.
Aacheni katedraal
Peale aaretekambri on Aacheni teine suur vaatamisväärsus katedraal. Katedraali eripära on keskne oktagonaalne e kaheksakülgne kabel, mis tähendab, et kiriku ristikujuline põhiplaan, millega me Eestis oleme harjunud, sellel katedraalil puudub. Kaheksakülgne kabel on katedraali vanim osa, mille ehitus algas oletatavasti 793. a
; katedraali vanimad puitosad on veelgi varasemast ajast, aastaist 766–786.
Kaheksa on kristluses püha arv, see viitab Kristuse ülestõusmisele, mis lisab maailma loomise seitsmele päevale kaheksanda.
Kabel on kahekorruseline, st üleval on galerii, mis muudab hoone visuaalselt kõrgemaks (kas üles pääseb, ei oska öelda, sest treppi me ei näinud, õigemini ei otsinud). Hoone on mõjutatud nii Bütsantsi kui ka Vahemere arhitektuurist, eelkõige Ravennas asuvast San Vitale kirikust. Samas on see täiesti omanäoline, arhitekt ja autor oletatavasti Odo-nimeline mees Metzist.
Karl Suure valitsemise ajal oli see kõrgeim hoone põhja pool Alpe: 31,4 m. Katedraal pidi ühendama antiikse Rooma ja kristlikku maailma, mis n-ö puudutab taevast. Rõdude sambad on Kölnist ja osaliselt Ravennast. Prantsuse revolutsiooni ajal katedraali rüüstati ja sammaste osad viidi Pariisi, pooled neist tagastati 1815. a ja kogu katedraal restaureeriti 1840. aastail. Suur osa interjöörist pärineb sellest ajast. Kirik sai suuresti kannatada ka 1656. a suure tulekahju ajal. Seejärel ehitati ta üles barokkstiilis.
Aacheni katedraal. Kaheksakülgne kabel on vasakul.
Sama vaade pisut lähemalt.
Jalutame ümber katedraali. Vasakul on näha Euroopa Parlamendi valimiste plakatid (piraadipartei).
Katedraali siseõu.
Katedraal tagantvaates.
Katedraali välisdetail.
Lae bütsantslik ornament.
Lae detail.
Galerii sambad, esiplaanil Barbarossa kingitud kroonlühter.
Barbarossa kroonlühter, taamal on galerii ja orel.
Kroonlühter ripub 27 m keti otsas; lühtri diameeter on 4,2 m, see on valmistatud rauast ja kullatud vasest, lühtril on 48 küünlajalga. Kroonlühter sümboliseerib Jeruusalemma, valguse linna, mis laskub taevast kui võidukroon – iga kristlane võib saada taevase krooni. Kullatud plaadid tornidel kujutavad mäejutlust ja stseene Kristuse elust.
Kroonlühtri kinkis kirikule Rooma-Saksa keiser Friedrich I Barbarossa 1165. a.
Altar (vt pildid eespool) on teistsugune kui Eesti kirikutes: üleval ripub jumalaema päikeseline reljeef ning tagapool on Karl Suure kullatud sarkofaag. Sama katedraali ühes kabelis oli aga väga moodne altarikaunistus (vt allpool).
Kiriku sissekäiku katedraali sees valvab pronksist libahunt, õigemini emane karu, keskel kõhu sees auk, mis viitab kuju kunagisele kasutusele purskkaevuna. Kuju on vanem kui katedraal: ta pärineb 3. sajandist eKr. Hundi kuju sümboliseerib Aachenit kui uus-Roomat. Selle kõrval on pronksist käbi kuju; mõlema kuju juures tõotas kroonitav kuningas oma rahvast hästi valitseda, käbi sümboliseeris rahva rikkust ja libahunt kaitset.
Katedraali kõrval on raekoda, selle all suurepärane restoran.
Aacheni raekoda. Raekoja ees on purskkaev Karl Suure kujuga.
Raekoja küljes on Aacheni ainus ja vanim puithoone, 1656. aastast, st see elas üle tulekahju. Hoone kannab nime „postivagun“, selles asub suurepärane raekeldri restoran.
Üks vanemaid ehitisi on ka Ponttor e sillatorn, tegelikult värav, mis pärineb 14. sajandist.
Nimelt oli Aachen varem ümbritsetud soodest. Allpoolne pilt on linnapoolsest küljest.
Ponttor (14. sajand).
(täiendamisel)