Enne konkreetsete keelte uurima asumist heitkem veel pilk Euroopa kaardile, et näha, milline on Euroopa geograafiline keelemuster – kus paiknevad väike-, kus suurkeeled ja millised on mitmekeelsed alad. Kahe arvuka rahva, prantsuse ja saksa vahele jääb puhvertsoon, kus on traditsiooniliselt osatud mitut keelt. See tsoon algab Põhjamere äärest Belgia ja Madalmaade territooriumilt, kulgeb edasi üle Ardennide ja hõlmab Luksemburgi, Saksamaa ja Prantsusmaa ajaloolise tüliõuna Alsace-Lorraine’i, Šveitsi ning ulatub üle Austria ja Põhja-Itaalia Aadria mereni.
Vaadeldaval alal on kolmes riigis mitu riigikeelt: Belgias prantsuse, hollandi ja saksa keel; Luksemburgis letseburgi, prantsuse ja saksa; Šveitsis prantsuse, saksa, itaalia ning retoromaani keel. Nihutades aga mitmekeelsuse tsooni Põhjamerest Norra merre, saame siia kaasata ka Fääri saared, kus on samuti kaks riigikeelt: fääri ja taani. Fääri saartest Šveitsini ulatuval alal kõneldavad väikekeeled – fääri, friisi, alamsaksa, letseburgi, alsassi, šveitsisaksa – kuuluvad germaani keelte hulka.
Murdekoht on Šveitsis: retoromaani väikekeel jääb juba romaani rühma. Alpidest Aadria mereni ühel pool ja Türreeni mereni teisel pool, seega Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ning Austrias Tirooli piirkonnas on hulganisti romaani rühma väikekeeli: ladiini, piemonti, veneti, liguuri, emiilia, lombardi keel Itaalias, oksitaani Prantsusmaal. Vahemere saari iseloomustavad samuti oma keeled: Korsikal kõneldakse korsika, Sardiinial sardi, Sitsiilias sitsiilia ja Maltal malta keelt. Välja arvatud malta, kuuluvad nimetatud saarte keeled samuti romaani rühma.
Mitmekeelsed alad on ka Pürenee poolsaar, Prantsusmaa põhjarannik, Ühendkuningriigis Wales ja Šotimaa, Iirimaaa. Nii näeme, kuidas Prantsuse revolutsiooni rahvusriigi ideaal – üks rahvas, üks keel, üks riik – ei ole kunagi toiminud ei globaalkeelte pärusmaal. Rääkimata migrantide voolu tekitatud keelte paabelist sõjajärgses Euroopas, ning keelte paljusus pigem kasvab kui kahaneb, ei ole ükski Euroopa riik olnud oma ajaloos ükskeelne, ka siis mitte, kui ametlikult tunnistatakse riigi territooriumil vaid üht keelt. Riigi keelepoliitika mõjutab aga kõiki riigis kõneldavaid keeli.