Üldandmed
Pindala: 320 km²
Elanike arv: 421 364
Malta keele kõnelejaid: 97% Malta kodanikest.
Keele nimetus: oma keeles: malti, ing. k Maltese.
Keelkondlik kuuluvus: afroaasia keelkonna lääne-semi keelte keskrühma araabia rühm.
Murded: sadama, lääne, ida ja keskmurre; teine liigitus: Zurrieqi, Gozo, Żejtewni, Qormi murre.
Keele staatus: ametlik riigikeel.
Ajalugu
Nagu Korsikal ja Sardiinial ehitati Maltal eelajaloolisel ajal omanäolisi templeid (~5000–2300 eKr). Ka siia rändasid foiniiklased ja kartaagolased, kreeklased ja roomlased. 9. sajandi lõpus (870) vallutasid saare Põhja-Aafrikast tulnud araablased ning hävitasid suurema osa elanikkonnast. Erinevalt Sitsiiliast, kus araabia kultuur õitses, oli Malta mõnda aega peaaegu inimtühi.
Elanikkond hakkas taastuma 11. sajandil, uued elanikud olid moslemid. Normanni perioodil suurenes kristluse tähtsus ja paljud kohalikud vahetasid usku. Saarlastel oli oma valitsemisorganid (parlamentu generali ja università) ja kaitsesüsteem (dejma). Omavalitsust tunnistasid nii normannid kui ka Federico II. Aragonlased ja katalaanid kohtlesid küll Maltat pigem kinnisvara objektina, ent maltalased ostsid end vabaks ja seda tunnustati. Omavalitsus jäi püsima ka ordu ajal (1530–1798). Ordurüütlid tõid kaasa mitmekeelse maailma pearõhuga itaalia keelel, samuti meditsiiniteadmised ja oskused. 1566. aastal toimunud pikaajalises merelahingus peatasid rüütlid koos maltalaste abiga türklaste pealetungi Euroopale. See sündmus tõstis Malta eneseteadvust ning lahingu aastapäeva tähistatakse rahvuspühana.
Johanniitide ordu alistus 1798. a Napoleonile, ent prantslased ei jäänud saarele kuigi kauaks. Kahe aasta pärast sundis Briti laevastik koostöös maltalastega prantslased saarelt lahkuma. Briti impeerium oli huvitatud vaid saarestiku strateegilisest asukohast ega tunnistanud saarlaste omavalitsust. Kogu kolonisatsiooni perioodi 19. sajandi algusest kuni II maailmasõja järgse ajani võideldi poliitiliste õiguste eest. Suessi kanali kriisi järel kaotas Ühendkuningriik Malta vastu huvi ja tekkis võimalus saada sõltumatuks riigiks. Iseseisvus kuulutati välja aastal 1964, Briti sõjavägi lahkus 1979 ja 2004. aastal ühines Malta Euroopa Liiduga.
Briti pass tagas maltalastele vaba sissepääsu kõigisse impeeriumi riikidesse, samas lõhestas uus keel ja kultuur senise itaaliameelse ja katoliikliku ühiskonna, nii et nüüd on Malta identiteedi üks osa inglise ja itaalia kultuuri sümbioos ja nende pidev vastandamine.
Keele kujunemine
Malta keelt kõneldud pikka aega ning kõigis ühiskonna kihtides. Keele foiniikia päritolu müüt ringleb veel tänini, kuigi keeleteaduslikku alust sellel ei ole ning see kummutati juba 17. sajandil. Müüt tasakaalustab keele selget araabia sugulust ning tõstab selle kõnelejate silmis keele väärtust. Malta keel on ainus afroaasia semi haru keel, mida on alati kirjutatud vaid ladina tähtedega ja kõnelejad on katoliiklased.
Malta keele esimene kirjalik tõend on 15. sajandist pärit luuletus. 18. sajandil ilmusid esimesed proosatekstid, jutlused, ja koostati esimene grammatika (1750). 19. sajandi kirjandust iseloomustab rahvusromantism (kuulsaimad teosed on poeem Il-Ġifen Tork ja romaan Ineż Farruġ). Accademia Filologica eesotsas Vassalloga koostas 33-tähelise itaalia keelel põhinevat tähestiku ning avaldas lugemiku, mida kasutati koolides kuni 1880. aastateni. Kuigi malta keele kirjastandard loodi seega varakult, pidasid rahvuslased angliseerimise vastases võitluses itaalia keele ja kultuuri säilitamist kaalukamaks argumendiks. Lõppkokkuvõttes võitis keeletülist malta keel: 1921. aastal kuulutati riigikeelteks inglise ja itaalia, 1934. aastal aga inglise ja malta keel.
Kohe pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1964. aastal anti malta keelele suurem õigus kui seni. Riigis on kaks ametlikku keelt, inglise ja malta, ent juriidiliselt on malta keel inglise keele suhtes ülimuslik. Malta keele seadus võeti vastu 2004. aastal. Selle eesmärk on arendada keelt, ent mitte kehtestada seda ainuõiguslikuna, soodustatakse inglise-malta kakskeelsust. Hariduselu on tänini kakskeelne, õpikud on traditsiooniliselt ingliskeelsed, juhendusi annab õpetaja malta keeles. Omakeelne terminoloogia on loomisjärgus.
Malta keele säilimiseks on riiklikul tasandil tehtud palju. Kas sellest piisab, sõltub keelekollektiivi käitumisest ning seda seadustega reguleerida ei saa. Näib, et keeleteadlikkus ja oma keele tunnustamine on täiel määral tekkinud alles nüüd, kui malta keel on mitte ainult Malta riigi, vaid ka Euroopa Liidu ametlik keel. Prestiiž on suurenenud ning maltalased peavad oma emakeelt sama tähtsaks kui inglise keelt. Nihe suhtumises on ehk tähtsamgi kui keele kaitsmine õiguslikul tasandil.